Kaunite kunstide magister (MFA)
University of the Arts Helsinki
Põhiteave
Ülikooli asukoht
Helsinki, Soome
Keeleteadus
Inglise keel, Soome keel, Rootsi keel
Õppevorm
Ülikoolilinnakus
Kestvus
2 aastat
Tempo
Päevane õpe
Õppemaks
EUR 5000 / per year *
Avalduste vastuvõtu lõppkuupäev
Võta kooliga ühendust
Varaseim alguskuupäev
Jan 2025
* mitte-ELi ja mitte-EMP üliõpilased
Sissejuhatus
Koolitame visuaalkunstnikke, kes õpivad tundma oma tugevusi ja väljendusmeetodeid ning valmistavad neid ette maailmaks, kus kunstnikud võtavad enda kanda mitmetahulisi rolle ja profiile.
Miks siin õppida?
Õpilase isiklikud püüdlused, valikuvabadus ja individuaalne juhendamine on kaunite kunstide õpingute lahutamatud osad. Meie õpetajad on silmapaistvad visuaalkunstnikud ja eksperdid Soomest ja välismaalt. Tänu Akadeemia aktiivsele näitusetegevusele antakse teile tööruum ja suurepärane võimalus oma kunsti avalikult eksponeerida.
Õpingute kohta
Omandad oskused ja teadmised, mis võimaldavad töötada iseseisvalt visuaalkunstnikuna ning mõista oma loomingut osana kaasaegse kunsti ja ühiskonna kontekstist, kus kunstnikud võivad omaks võtta mitmetahulisi rolle ja profiile.
Õppetöö keskendub kunstilisele tegevusele ja teoreetilisele õppele. Kaunite Kunstide Akadeemia keskendub iseseisvale kunstile, andes üliõpilastele paindlikkuse lähtuda oma isiklikest püüdlustest kursuste valikul ja õppekava kavandamisel. Individuaalne juhendamine ja iseseisev kunstnikutöö on õppetöö lahutamatud osad, kuid olulised on ka grupiõpped, töötoad, väljasõidud ja erinevad projektid, mis suurendavad akadeemias kogukonnatunnet.
Oma kunsti avalik eksponeerimine näitustel, avalikus ruumis ja muudes erinevates kontekstides on õppetöö oluline osa. Üliõpilased tutvuvad näitusetegevuse ja -praktikatega Kujutava Kunstiakadeemia galeriides, Näituselaboris ja Projektiruumis, mis parandab nende võimet osaleda erinevas mahus näituselavastustes.
Kaunite kunstide õppekava ainevaldkonnad on skulptuur, maal, graafika ning aja- ja ruumikunst. Aja- ja ruumikunsti ainevaldkond võimaldab teil spetsialiseeruda liikuvatele piltidele, fotograafiale või koha- ja olukorrapõhisele kunstile. Bakalaureuseõppe üliõpilased valivad oma ainevaldkonna pärast ülikooli vastuvõtmist, esimese kursuse õpingute ajal. Magistrandid valivad oma ainevaldkonna õppesse kandideerimisel.
Õpetajad
Meie õppejõud koosneb tunnustatud kunstnikest ja erinevate valdkondade ekspertidest, kes töötavad rahvusvahelises kunstisektoris. Külalisõppejõud nii Soomest kui välismaalt korraldavad temaatilisi töötubasid ja erikursusi ning tegutsevad lõputööde juhendajate, eksamineerijate ja ekspertidena. Teid määratakse ka juhendaja õpetaja, kes jälgib teie akadeemilist edu.
Õppekava
Skulptuur
Skulptuuri ainevaldkond uurib kolmemõõtmelise ruumi kasutamist kunstitöös. Õpetus põhineb nii käelisel tööl kui ka skulptuuri traditsioonidel. Õpingud keskenduvad kaasaegse skulptuuri erinevate lähenemisviiside valdamisele, olemasolevate tehnikate süvendatud mõistmisele ja nende kasutamisele õpilase enda kunstipraktikas.
Skulptuuriõpingud keskenduvad ka galerii- ja muuseumiruumide ning avaliku sfääri kunstiga seotud küsimustele. Õppetöö põhirõhk on üliõpilase iseseisval kunstnikutööl, mida juhendatakse ja toetatakse arutelude, kriitikasessioonide ja seminaritöö kaudu. Iseseisev kunstnikutöö edendab õpilase eneseväljendust ja kontseptuaalset mõtlemist ning parandab loomingulisi probleemide lahendamise oskusi.
Temaatilised loengud, projektid ja kunstnike korraldatavad töötoad nii Soomes kui välismaal toetavad skulptuuri ühisõpinguid, kus kõik akadeemia tudengid tutvuvad skulptuuri materjalide, tehnikate ja töövõtetega.
Maalimine
Maali ainevaldkond uurib maalivaldkonnas erinevates kontekstides kujunevaid mitmetahulisi väljendeid ja tähendusi. Õpetuse eesmärk on laiendada õpilaste seisukohti selle kohta, mis maalikunst võiks olla, mida see võiks tähendada ning kuidas see suhestub ja suhtleb teiste väljendusvormide ja valdkondadega. Teisisõnu, puudub ühtne idee selle kohta, mis kujutab endast kaasaegset maalikunsti; see muutub pidevalt ning kohandub aja ja koha, ühiskondlike tõlgenduste ning erinevate kunstivaldkondade teooriate ja kultuuridega.
Prioriteediks on õpilaste iseseisvale kunstitööle ruumi andmine ja isikliku väljendusvormi tugevdamine, jättes samas aega ka kunstiteoreetilisteks mõtisklusteks.
Õpetamise aspektid hõlmavad maalikunsti keele(de) analüüsi, maali materiaalsuse ja laiendatud valdkonna ülevaatamist ning maali omaduste võrdlemist teiste väljendusvormidega. Lisaks toimub väga spetsiifiline materjaliõpetuse õpetus, mis keskendub erinevate materjalide kasutamisele ja nende mõjule nii maali kontekstis kui ka väljaspool seda.
Graafika
Graafika ainevaldkond annab üliõpilastele igakülgsed teadmised graafikast ja selle erinevatest väljendusvormidest, meetoditest, materjalidest ja teoreetilistest alustest. Graafika eriala üliõpilased kasutavad kogu õppetöö vältel kaasaegseid seadmeid ning õpetuses pööratakse suurt tähelepanu graafika valdkonna arengutele ja muutustele ühiskonnas.
Graafika õpilased õpivad kontekstualiseerima trükikunsti kunstitraditsioonis, selle ümbertõlgendamist ja selle olulisust kaasaegse kunsti osana. Kunsti tegemise protsess on ette nähtud nii hoiaku kui ka mõtteviisina, mis arvestab trükikunstile omast duaalsust: ühelt poolt on trükkimine koos paljundamise ja trükkimisega; seevastu visuaalset väljendust graafikas saab realiseerida mitmeti. Traditsiooniliselt on maatriksi abil toodetud märgid trükitud paberile, kuid tänapäevases graafikas võib tulemuseks olla hoopis midagi muud: ruumiline assamblee, film, kolmemõõtmeline teos või zine (piiratud tiraažiga väljaanne) . Graafika on rajatud sõnumi edastamise võimalusele, mis tähendab, et kunstilises protsessis kasutatav meedium võib sama hästi olla nii trükipress kui ka digifail.
Graafikaõpingud koosnevad suures osas iseseisvast kunstnikutööst. Üliõpilast toetavad õppejõud ja üliõpilaskogukond stuudiokülastuste, seminaride ja metoodiliste töötubade näol. Õppetöös on olulisel kohal ka koostööprojektid. Ainevaldkond pakub intensiivkursusi erinevatel teemadel; need kursused võivad sisaldada külalisloenguid külaliskunstnike poolt või neid võib täielikult juhendada külalisõpetaja. Õpetamise eesmärk on toetada õpilase isiklikku nägemust, et tema vaba väljendus valitseks materjalide ja meedia üle, kutsudes teda otsima isikupäraseid lahendusi ja kunstitegemise viise.
Aja ja ruumi kunst
Aja- ja ruumikunsti ainevaldkond annab õpetust koha- ja olukorrapõhise kunsti, liikuvate piltide ja fotograafia vallas. Õpetus keskendub kunstitöö erinevatele aspektidele, sealhulgas kunsti kontseptuaalsele, pildilisele, ruumilisele ja kehalisele mõõtmele.
Aja- ja ruumikunsti õpetus on oma olemuselt dialoogiline ning koosneb seminaridest, kursustest, loengutest ja stuudiokülastustest. Üliõpilane saab keskenduda aja- ja ruumikunstis ühele valdkonnale või koostada personaalse õppekava, valides aja- ja ruumikunstist ja/või muudest ainevaldkondadest erinevaid kursusi. Õppetöö eesmärk on arendada õpilase taju- ja kriitilist mõtlemist ning lasta neil arendada iseseisvat kunstipraktikat. Õpilasi julgustatakse otsima personaalset lähenemist kunstile ja katsetama erinevaid väljendusviise. Aja- ja ruumikunstis töötavad kunstnikud kasutavad oma kunstis erinevaid meediume: nad võivad kasutada näiteks oma keha või teos võib koosneda performance’ist. Aja- ja ruumikunstis kasutatakse sageli ka liikuvaid pilte, fotosid, helikunsti ja digitaaltehnoloogiaid.
Õpetus põhineb kunsti kui protsessi või sündmuse kontseptualiseerimisel. Keskendudes uurimistööle ja eksperimenteerimisele, aitavad ainevaldkonnas antud juhised õpilastel kontekstualiseerida oma kunstipraktikat kaasaegse kunsti traditsiooni raames.
Kaunite kunstide ühisõpingud
Ühisõpe koosneb ühiskunstiõppe, kirjutamise, kunstiajaloo, kunstiteooria ja kunstifilosoofia, temaatilise teoreetilise õppe, kunstinäituse õppe, joonistamise ja taju õppest ning õppemooduli „Kunstnikuna ühiskonnas“ õppest. Ühisõpe korraldab ka I õppeaasta sügissemestri õpet iseseisva kunstitegevuse ja ainevaldkondade õppemoodulis.
Õpetuse eesmärk on anda üliõpilasele vahendid kaasaegse kunsti erinevate valdkondade ja töömeetodite mõistmiseks ning teabe, uurimistöö ja kunstiga seotud nähtuste kriitiliseks võrdlemiseks. Kaasaegse kunsti ajaloo ja teooria valdamine on eelduseks, et suuta avaralt, sõltumatult ja kriitiliselt vaadelda mitte ainult aktuaalseid kunstisuundi, vaid ka kaasaegset maailma.
Erilist tähelepanu pööratakse ka kirjalikule väljendusele ja kunstimaailma toimimisviiside mõistmisele, mis on mõlemad professionaalsete kunstnike jaoks olulised oskused.
Sisseastumised
Programmi õppemaks
Stipendiumid ja rahastamine
Lisateabe saamiseks külastage ülikooli veebisaiti .