80 miljoni elanikuga on Saksamaa kõige suurema rahvaarvuga riik Euroopa Liidus. Omades Euroopas juhtivat poliitilist ja majanduslikku jõudu, on Saksamaa majandus suuruselt ka neljandal kohal kogu maailmas. Piiririikideks Poola, Taani, Austria, Prantsusmaa ja Sveits on Saksamaa koduks ka paljudele immigrantidele ning riigi etniline koosseis on 80% sakslasi, 2% poolakaid, 5% Lähis-Ida riikide inimesi, 4% türklasi ja 2% aasia rahvusi. Inimesi üle kogu maailma tõmbab Saksamaa kõrge elatustase, ulatuslik tervisekindlustuse süsteem ning sotsiaalkindusluse süsteem, lisaks sellele ka hiljutisest globaalsest langusest hoolimata stabiilsena püsiv majandus.
Varajastel 1990datel aastatel toimunud Ida- ja Lääne-Saksamaa taasliitumine tegi Berliinist jällegi pealinna, samas kui Bonni linn, mis oli Lääne-Saksamaa pealinnaks, sai tavapäratu staatuse nimega Bundesstadt (föderaalne linn). Saksamaa on esindusdemokraatlik, föderaalne, parlamentaarne vabariik, mille poliitiline süsteem pandi paika 1949. aastal Grundgesetzis, põhiseaduslikus dokumendis mis nõuab kaks kolmandikku häältest parlamendis enamus saavutamiseks ning mis garanteerib võimude jaotust ja inimõigustest kinnipidamist.
Olulised faktid Saksamaa kohta
Saksamaa kuusteist maakonda kannavad nime Länder ning igas maakonnas on oma põhiseadus. 2002. aastal tutvustati Saksamaal eurot ning riik pani paika ka euro rahapoliitika mis on Frankfurtis asuva Euroopa Keskpanga regulatsioonidega kooskõlas.
Ei ole võimalik ülehinnata Saksamaa panust teaduses, matemaatikas ja tehnoloogias. Geniaalsed isikud nagu Einstein, Max Planck, Herman von Helmholtz, Johannes Gutenberg, Gottfried Leibniz ning Carl Gauss on vaid mõned saksa teadlased kes on andnud maailmale sellised kuulsad leiutised nagu automaatne digitaalne arvuti, trükipress ning matemaatilised arvutused mis on avanud tee tänapäevaste telekommunikatsioonide arengule.
Kui vajad Saksamaa politsei abi, helista 110, kui vajad kiirabi, helista 112.
Saksamaa on maailma üks tehnoloogiliselt arenenumaid söe, raua, tsemendi, terase, masinavärgi, sõidukite ja kemikaalide tootjatest. Saksamaa panustab ka rohelisesse energiasse, eriti päikeseenergiasse ning tuuleenergiasse.
Saksamaa populaarsete turismipaikade seas on Baieri alpid, Must mets, Reini org ja seal asuvad vanad lossid, lisaks ka pealinn Berliin, kus on veel säilinud mõned karmide elamistingimuste näited Ida-Saksamaa okupatsiooni ajast.
Saksamaa kliima
Asudes Kesk-Euroopa kontinentaalse kliima ja Lääne-Euroopa ookeani kliima vahel, on Saksamaal mõõdukas aastaajaline kliima, mida mõjutab Gulfi vooluse osana Põhja-Atlandi hoovus. Keskmiselt sajab Saksamaal aastas umbes 790 mm vihma ning vihma sajab aastaringselt. Suved on soojad ja talved on mõõdukad, suvekuudel on temperatuur umbes kuni 26 ja talvel umbes kuni -1 kraadi. Võib sadada ohtralt lund, kuid mõnel talvel ei saja seda Saksamaal üldse.
Religioon Saksamaal
Umbes 60% sakslasi kuuluvad evangeelsesse kirikusse, mis kuulub kristliku usu alla. 30% sakslasi on katoliiklased ja 30% on protestandid. Suur protsent - ligi 30% - sakslastest peavad end ateistideks või agnostikuteks. Kõige rohkem religiooni mitte kuuluvaid inimesi elab ida Saksamaal ning suurtes linnades nagu Münhen, Frankfurt ja Berliin.
Saksamaa keeled
Loomulikult on saksa keel Saksamaa ametlik keel, kuid paljud sakslased oskavad ka hästi inglise keelt. Hiljutisest uuringust selgub, et 65% sakslastest on kahekeelsed või oskavad adekvaatselt kui mitte perfektselt aru saada ning suhelda mitmes keeles. See on tingitud sellest, et Saksamaa piirneb nii paljude erinevate riikidega, mis soodustab sakslaste reisimist kultuuriliselt erinevatesse regioonidesse.
Saksa keelt ei ole kõige kergem õppida ning sellel on paar "konksu" millest on välismaalastest tudengitel tihtipeale raske aru saada ning saksa keelt kõneledes ja kirjutades meeles pidada. Näiteks on kõikide nimisõnade esitähed suured ning nimisõnad on jagatud meessoost (der), naissoost (die) ja neutraalseteks (das) sõnadeks. Lisaks mõjutavad neid eessõnu ka käänded, mis on akkusativ, dativ, genitiv ning nominativ.