Kõrgharidus Saksamaal

Mitmed maailma parimatest ülikoolidest asuvad Saksamaal, nende seas Heidelbergi Ülikool (Ruprecht-Karls-Universitat Heidelberg, asutatud 1386), Freibergi Ülikool (asutatud 1457), Münheni Tehnikaülikool (Technische Universitat München) ja Evolutsioonilise Antropoloogia Max Plancki Instrituut Leiptzigis. Enamus Saksamaa ülikoole on riiklikud ning hetkel on semestri õppemaks umbes 60 eurot või 80 ameerika dollarit.

Saksamaa ülikoolides on uurimustööst tähtsam teooria õppimine. Uurimustöö on tähtsal kohal iseseisvates instituutides mis on tuntud oma traditsioonilise lähenemise poolest sotsiaalteadustele. Tudengitele, kes soovivad omandada kraadi psüholoogias, antropoloogias, filosoofias või sotsioloogias, on oluline teada et sisseastumine mõnesse taolisesse ülikooli on suure konkurentsiga ning on mõeldud tudengitele kes paistavad oma alal välja erilise ande ja taibukusega.

Teine populaarne ülikooli tüüp rahvusvaheliste tudengite seas on Fachhochschule (FH) ehk Rakendusteaduste Ülikool. Kursused, mida Fachhochschule pakub on loodud selleks, et valmistada tudengeid ette karjääriks teatud aladel, mis ei ole akadeemilise orientatsiooniga, nagu näiteks infotehnoloogia, õendus ja ärindus. Saksamaa maakonnad ning riiklik valitsus haldavad samuti mõnesid taoliseid FH ülikoole, mis treenivad tudengeid riigiteenistusse astumise jaoks. Fachhochschule ei paku doktoriõppe programme.

Kunsti, filmi ja muusika kolledžid pakuvad loomingulisi programme tudengitele, kes soovivad teha karjääri kaunites kunstides, moedisainis, graafilises kunstis ja muusikas. Saksamaa on mitmeid sajadeid teinud suuri panuseid kaunite kunstide, kirjanduse ja muusika maailma, näiteks selliste geniaalsete kirjanike, kunstinike ja heliloojate läbi nagu Mozart, Brahms, Hesse, Max Ernst ja Nietzsche ning see maa on praegugi tugevaks jõuks kaunite kunstide, filminduse ja moenduse maailmades.

 

Saksa ülikoolis õppimine

Kõik tudengid kes soovivad astuda mõnda Saksamaa ülikooli, peavad esitama koopia oma Abiturist, dokument mis on kasutusel ka Eestis ja Soomes märkimaks keskkooli lõpueksamite edukat sooritamist. Saksamaa kodanikud kellel ei ole Abituri dokumenti, saavad ülikooli astumiseks sooritada testi nimega Begabtenprüfung (sobivustest). Rahvusvahelistelt tudengitelt nõutakse enamasti ülikooli sisseastumise korral ACT või SAT tulemusi vähemalt 28 ja 1300 suuruses. Ameerika keskkoolide poolt väljastatud diplom ei ole Abituriga samal tasemel mingi ei sobi tavaliselt Saksamaa kolledžisse või ülikooli astumiseks. 

Mõned ülikoolid ja kolledžid pakuvad tudengitele stipendiume mis aitavad tasuda raamatute ostmise ja elamiskulusid. Kuid on olemas seadus nimega Bundesausbildungsförderungsgesetz mis kindlustab majanduslikult halval tasemel olevatele tudengitele kuus 650 eurot (860 ameerika dollarit) nelja kuni viie aasta jooksul, kuni tudeng omandab bakalaureuse kraadi. Tavaliselt tuleb sellest summast pool maksta hiljem valitsusele tagasi intressi-vaba laenu kujul.

 

Saksamaa viisad rahvusvahelistele tudengitele

Kuni kolm kuud kestvate lühikeste õppeperioodide jaoks (näiteks suvekoolid) on vajalik riigis elamiseks Schengeni viisa. Tudengid peaksid teadma et kolme kuu lõppedes peavad nad Saksamaalt lahkuma selleks et Schengen viisat taodelda ning peaksid selle viisa saamist ette planeerima.

Kui kavatsed jääda riiki kauemaks kui kolmeks kuuks siis on vajalik riiklik viisa. Tudengid peavad selgitama miks neil on vaja riiklikku viisat ning märkima taotlusel kas nad on doktorantuuri lõpetamas või astuvad täispikka kraadiõppesse. Lisaks on vajalikud järgmised dokumendid enne kui on võimalik sisse anda viisa taotlus: ülikooli vastuvõtmist tõendav kiri, tervisekindlustus, enne sisseastumist sooritatud eksamite tunnistus ning tõend et sa oskad saksa keelt kõnes ja kirjas või plaanid õpingute osana saksa keele kursustel osaleda.

 

Miks õppida Saksamaal?

Saksamaad on nimetatud mitme rahvusvahelise haridusliku grupi poolt oma kodumaast väljaspool kraadi omandada tahtvaid tudengeid üheks enim toetavaks riigiks. Seda arusaama toetab fakt, et paljude Saksamaa ülikoolide õppemaks on minimaalne või puudub üldse, mis teeb Saksamaa õppimise välismaal õppida tahtvate tudengite jaoks veelgi meelitavamaks ning põnevamaks.

80 miljoni elanikuga on Saksamaa kõige suurema rahvaarvuga riik Euroopa Liidus. Omades Euroopas juhtivat poliitilist ja majanduslikku jõudu, on Saksamaa majandus suuruselt ka neljandal kohal kogu maailmas. Piiririikideks Poola, Taani, Austria, Prantsusmaa ja Sveits on Saksamaa koduks ka paljudele immigrantidele ning riigi etniline koosseis on 80% sakslasi, 2% poolakaid, 5% Lähis-Ida riikide inimesi, 4% türklasi ja 2% aasia rahvusi. Inimesi üle kogu maailma tõmbab Saksamaa kõrge elatustase, ulatuslik tervisekindlustuse süsteem ning sotsiaalkindusluse süsteem, lisaks sellele ka hiljutisest globaalsest langusest hoolimata stabiilsena püsiv majandus. 

Varajastel 1990datel aastatel toimunud Ida- ja Lääne-Saksamaa taasliitumine tegi Berliinist jällegi pealinna, samas kui Bonni linn, mis oli Lääne-Saksamaa pealinnaks, sai tavapäratu staatuse nimega Bundesstadt (föderaalne linn). Saksamaa on esindusdemokraatlik, föderaalne, parlamentaarne vabariik, mille poliitiline süsteem pandi paika 1949. aastal Grundgesetzis, põhiseaduslikus dokumendis mis nõuab kaks kolmandikku häältest parlamendis enamus saavutamiseks ning mis garanteerib võimude jaotust ja inimõigustest kinnipidamist.

 

Olulised faktid Saksamaa kohta

Saksamaa kuusteist maakonda kannavad nime Länder ning igas maakonnas on oma põhiseadus. 2002. aastal tutvustati Saksamaal eurot ning riik pani paika ka euro rahapoliitika mis on Frankfurtis asuva Euroopa Keskpanga regulatsioonidega kooskõlas.   

Ei ole võimalik ülehinnata Saksamaa panust teaduses, matemaatikas ja tehnoloogias. Geniaalsed isikud nagu Einstein, Max Planck, Herman von Helmholtz, Johannes Gutenberg, Gottfried Leibniz ning Carl Gauss on vaid mõned saksa teadlased kes on andnud maailmale sellised kuulsad leiutised nagu automaatne digitaalne arvuti, trükipress ning matemaatilised arvutused mis on avanud tee tänapäevaste telekommunikatsioonide arengule.

Kui vajad Saksamaa politsei abi, helista 110, kui vajad kiirabi, helista 112.

Saksamaa on maailma üks tehnoloogiliselt arenenumaid söe, raua, tsemendi, terase, masinavärgi, sõidukite ja kemikaalide tootjatest. Saksamaa panustab ka rohelisesse energiasse, eriti päikeseenergiasse ning tuuleenergiasse.

Saksamaa populaarsete turismipaikade seas on Baieri alpid, Must mets, Reini org ja seal asuvad vanad lossid, lisaks ka pealinn Berliin, kus on veel säilinud mõned karmide elamistingimuste näited Ida-Saksamaa okupatsiooni ajast.

 

Saksamaa kliima

Asudes Kesk-Euroopa kontinentaalse kliima ja Lääne-Euroopa ookeani kliima vahel, on Saksamaal mõõdukas aastaajaline kliima, mida mõjutab Gulfi vooluse osana Põhja-Atlandi hoovus. Keskmiselt sajab Saksamaal aastas umbes 790 mm vihma ning vihma sajab aastaringselt. Suved on soojad ja talved on mõõdukad, suvekuudel on temperatuur umbes kuni 26 ja talvel umbes kuni -1 kraadi. Võib sadada ohtralt lund, kuid mõnel talvel ei saja seda Saksamaal üldse.

 

Religioon Saksamaal

Umbes 60% sakslasi kuuluvad evangeelsesse kirikusse, mis kuulub kristliku usu alla. 30% sakslasi on katoliiklased ja 30% on protestandid. Suur protsent - ligi 30% - sakslastest peavad end ateistideks või agnostikuteks. Kõige rohkem religiooni mitte kuuluvaid inimesi elab ida Saksamaal ning suurtes linnades nagu Münhen, Frankfurt ja Berliin.

 

Saksamaa keeled

Loomulikult on saksa keel Saksamaa ametlik keel, kuid paljud sakslased oskavad ka hästi inglise keelt. Hiljutisest uuringust selgub, et 65% sakslastest on kahekeelsed või oskavad adekvaatselt kui mitte perfektselt aru saada ning suhelda mitmes keeles. See on tingitud sellest, et Saksamaa piirneb nii paljude erinevate riikidega, mis soodustab sakslaste reisimist kultuuriliselt erinevatesse regioonidesse.  

Saksa keelt ei ole kõige kergem õppida ning sellel on paar "konksu" millest on välismaalastest tudengitel tihtipeale raske aru saada ning saksa keelt kõneledes ja kirjutades meeles pidada. Näiteks on kõikide nimisõnade esitähed suured ning nimisõnad on jagatud meessoost (der), naissoost (die) ja neutraalseteks (das) sõnadeks. Lisaks mõjutavad neid eessõnu ka käänded, mis on akkusativ, dativ, genitiv ning nominativ.

Saksamaa ülikoolid