Soome

Õpi Soomes

Kõrgharidus Soomes

Polütehnikumid (nimetatud ka kui UAS ehk Universities of Applied Sciences (Rakendusteaduste ülikoolid)) ja ülikoolid on kaks sektorit, millest koosneb Soome kõrghariduse süsteem. Ülikoolid soodustavad teadustööl põhinevat akadeemilist õpet, nagu näiteks biomeditsiini või psüholoogia programmid, polütehnikumid aga pakuvad tudengitele kutsehariduslikku süsteemi, mis annab neile peale õpingute lõpetamist tööleidmiseks vajalikud oskused. Doktorikraadi võib saada vaid ülikoolist.

Polütehnikumid pakuvad suurt valikud erialasid, mis annavad lõpetajate bakalaureusue või magistrikraadi. Tavaliselt võtab bakalaureuse taseme tudengil kraadi kättesaamiseks polütehnilisest ülikoolist kolm kuni viis aastat ning lisaks kaks kuni kolm aastat magistrikraadi saamiseks. Lisaks on Soome polütehnikumides palju programme mis on saadavad inglise keeles, lisaks ka mõnedele inglise-keelsetele magistriõppe programmidele.

Soome ülikooli sissesaamine põhineb tudengi keskkooli-aegsetest GPA tulemustest või ülikoolis sooritatud sisseastumiseksamitest. Nende eksamite omapäraks on see, et nad ei nõua tudengilt info meeldejätmist või valikvastuse "äraarvamist". Soome sisseastumiseksamid testivad hoopis analüütilisi ja kriitilise mõtlemise oskusi, andes tudengitele lühikese essee-laadseid ülesandeid.

Polütehnikumi lõpetanud tudengitel on võimalus taodelda sisseastumist ülikooli magistriõppesse. Polütehnikumi lõpetanult võidakse nõuda lisaõpinguid ülikoolis selleks et püsida ülikooli lõpetanutega samal tasemel.

 

Soome õppemaksu süsteem

Soome valitsus finantseerib kõrgharidust nii et Soome kodanikud ei pea maksma õppemaksu, olles polütehnikumi või ülikooli tudengid. See kehtib ka enamuste rahvusvaheliste tudengite puhul. Näiteks võib nende tudengite jaoks, kes ei ole pärit Euroopa majandusliku tsooni või Euroopa liidu aladelt, lisanduda õppemaks mõnede magistriõppe progammide puhul. Kuid tudengid kes õpivad polütehnikumis või ülikoolis peavad raamatute ja muude õppematerjalide ning elamiskulude eest ise tasuma. Soome elukallidus on Euroopa liidu teiste riikidega sarnane.

 

Viisad ja tudengite elamisload

Kui sooritad sisseastumiseksamit Soome ülikooli astumiseks, peab sul olema viisa, mis lubab sui riigis olla kuni kolm kuud. Euroopa majandusliku tsooni või Euroopa liidu aladest väljaspool asuva kodakondsusega tudeng peab seejärel taotlema elamisluba. Lisainformatsiooni saamiseks võta ühendust oma riigi Soome saatkonnaga et saada teada kuidas on võimalik saada tudengi elamisluba. Võid ka külastada Soome immigratsiooniameti kodulehekülge et saada teada milliseid dokumente on selle loa tarbeks vaja esitada.

Pea meeles, et taodeldes tudengi elamisluba, peab sul olema tõend mis kinnitab et oled võimeline end Soomes elamise ajal üleval pidama. Hetkeseisuga peab rahvusvahelistel tudengitel oma aasta elamiskuludeks 6000 eurot aastas või 500 eurot kuus et katta minimaalsed vajadused. Ameerika dollarites on see umbes 600 dollarit kuus või 7000 dollarit aastas.

 

Miks õppida Soomes?

Lisaks faktile, et Soome riik maksab enamuse, kui mitte kogu, õppemaksu eest, on Soome kultuuri unikaalsus, riigi lähedus teistele põnevatele riikidele ja riigi soov pidevalt kõrghariduse taset tõsta, põhjuseks miks Soome on üks parimatest kohtadest maailmas kus omandada ülikooli kraad.

 

Soomest

Naaberriikideks Norra, Venemaa ja Rootsi, on Soome üks Euroopa hõredaimalt rahvastatud riikidest kuid on teiste Euroopa riikidega võrreldes pindala suureuselt kaheksas. Soome pealinnas Helsingis elab üle kahe miljoni elaniku ning see linn on ka Soome rahaliseks, poliitiliseks, kultuuriliseks ja hariduslikuks keskuseks. Ligi 70 % kõikidest välismaa firmadest on paigutanud oma tegevusi haldava keskuse Helisingi ümbrusesse. 

Soome on jõukas riik ning on püsivalt elutingimuste, majandusliku stabiilsuse ning hariduse poolest maailma riikide esi-viiendikus. Kuna Soome ulatuslik sotsiaalhoolekande süsteem pakub kõigile piisavalt haridusvõimalusi, lisaks ka tervisekindlustust ning kõrgete maksudega riigile omaseid muid kasutegureid, siis on ka riigi majandus endiselt jõukas tänu sellele, et annab kõigile võimaluse rakendada oma potensiaali Soome ühiskonna elujõulise liikmena. Samuti on Soome rahumeelne maa, mis ei kuluta suurt osa maksudest sõjaväele, kasutades rahalisi ressursse rohkem kodanike heaolu parandamiseks.

Olulised faktid Soome kohta

Soomes on 19 maakunta, ehk maakonda, mida haldavad iga regiooni omavalitsuste kooperatsioonide forumeid esindavad regionaalnõukogud.

Iga maakunta sisaldab riiklikuid majanduse ning tööhõive arendamise keskuseid mis haldavad teatud regiooni metsanduse, põllumajanduse, tööhõive ning kalanduse siseasju.

Soomes on ligi 190 000 järve ning 180 000 saart, mida on tudengitel ning turistidel võimalus avastada. Soomes asub ka Euroopa suuruselt neljas järv - Saimaa. Kase-, männi- ning kuusemetsad katavad 86% riigi pindalast, mille tõttu on Soome ka Euroopa suurim metsatööstuse riik. Soome kõige põhjapoolsemate alade elanikud kogevad suvel 73 päeva pidevat päikesevalgust ning talvel 51 päeva 24-tunni pikkust ööd. 

Parlamentaarse demokraatia riigina, on Soomes peaminister, kellel on kõige enam võimu. Teisest küljest peetakse Soome presidenti "riigipeaks". Soome kodanikel on õigus presidendi, parlamendi ning kohalike valimiste ajal hääletada ja kandideerida, samuti osaleda ka Euroopa Liidu valimistes. Euroopa Liidu liikmena kasutab Soome valuutana eurot, mis asendas pea kümme aastat tagasi soome margi.

Info keele kohta

Soome ametlikeks keelteks on soome ja rootsi keel. Rootsi keelt kõneldakse põhiliselt ranniku-äärsetel aladel ning ka lõuna, lääne ja Alandi regioonis. Ka Soome viipekeel ning soome kalo keel on põhiseaduse poolt tunnustatud. 90% Soome rahvastikust räägib soome keeles. Tudengid kes soovivad Soomes õppida peaksid arvestama sellega, et soome keel ei kuulu indo-euroopa keelte rühma ning on teistest Euroopa keeltest väga erinev peamiselt süntaksi poolest - keeles on 15 käänet, ebatavaline hääldus ning ebatraditsiooniline grammatiline struktuur.

 

Soome kliima

Kuna Soome on lähedal Atlandi ookeanile, siis jõuavad maale Gulfi vooluse tõttu tekkivad sooja õhu vood. Soome on võrreldes naaberriikidega soojem tänu Balti mere ning Gulfi voolusega seotud tuhandete järvede koosmõjule. Kuid vaatamata sellele on Soomes väga külmad ning lumerikkad talved, mil temperatuur langeb kuna -30 kraadini ning lumi on maas novembrist aprillini. Soome kõige soojem ilm on juulis, mil elanikud naudivad sooja päikest ning ligi 35 kraadist sooja.

Usk Soomes

Ligi 75% Soome elanikest kuulub luteri evalgeelsesse kirikusse. Ülejäänud 25% ei kuulu religiooni või siis on protestandid, katoliiklased või juudi usku.

Ametlikud pühad

Parlament paneb paika Soome ametlikud pühad, kuhu kuulub Uus Aasta, lihavõttepõhad, epifaania, kõikide pühakute päev ning jaanipäev. Kevade algust tähistav 1. mai ja iseseisvuspäev on ilmalikud pühad.