MA rakenduslingvistika alal

Rakenduslingvistika magistriõppes pakutakse kolme võimalust; ülikoolilinnakus, segatud või täielikult võrgus. Kursus on suunatud kogenud inglise keele õpetajatele ja teistele inglise keele spetsialistidele. Selle põhirõhk on inglise keele kasutamisel ja õpetamisel globaalses kontekstis. See fookus käsitleb rahvusvahelist vajadust professionaalse arengu järele, eriti inglise keele õpetajate seas.

Rakenduslingvistika magistrikraadi eesmärk on pakkuda laiapõhjalist õppekursust keelekirjelduse (keelesüsteemid: grammatika, leksistika ja fonoloogia), rakenduslingvistika teooriate, teise keele omandamise teooriate, diskursuse uurimise raamistike, samuti erialased uurimisoskused keele empiiriliseks analüüsiks kontekstis.

Tavaliselt kestab kursus kolme semestri jooksul. Semester 1 ja 2 hõlmavad õpetatavaid mooduleid (loenguid ja tegevusi). 3. semester on pühendatud lõputöö kirjutamisele. Kolm semestrit saab läbida ühe kalendriaasta jooksul, kasutades lõputöö mooduli suveperioodi (september – august).

Teise võimalusena võib kursuse läbida pooleteise aasta jooksul. Saadaval on ka osalise tööajaga valikud. Iga semester on struktureeritud 12 nädalaks või ühikuteks, milles võetakse kolm moodulit. Iga moodul hõlmab pidevat hindamist. See võib hõlmata erinevaid ülesandeid, nagu viktoriinid, arutelud, esseed, suulised esitlused jne. Nende õpilaste jaoks, kes valivad kombineeritud ja veebipõhise edastamise vormingu, on hinnangute sooritamiseks veebipõhised võimalused.

Kokkuvõtteks võib öelda, et programm algab septembris. Programmi edastamise viisi ja kestuse osas on valikud vastavalt individuaalsetele vajadustele: Kohaletoimetamise võimalused:

• Ülikoolilinnas : traditsiooniline edastamisvorming ülikoolilinnas, silmast silma loengute ja õpetustega

• Segatud : võrgu- ja näost näkku edastamise vormingu kombinatsioon

• Veebis : täielikult võrgus edastamise vorming, kasutades nii eelsalvestatud kui ka reaalajas veebiseminare Ajavalikud:

Mooduli kontuurid

Keele põhijooned: grammatika, sõnavara ja fonoloogia See moodul uurib grammatika, sõnavara (leksika) ja fonoloogia omavahelisi seoseid keelesüsteemis. See kirjeldab inglise keele formaalseid süsteeme, uurides leksika üksikuid ehitusplokke (nt morfeemid, semantilised seosed), grammatika (nt sõnaklassid, fraasid, laused, ajavormid, modaalsus) ja fonoloogia (foneemid, intonatsioonimustrid, seotud kõne tunnused) ning viisid, kuidas need vormid koos töötavad ja mida kasutatakse kontekstis tähenduste loomiseks. Samuti uuritakse nii integreeritud kui ka killustatud fikseeritud mitmesõnaliste üksuste mõistet, mis moodustavad leksikogrammaatilisi mustreid. Suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas grammatika, sõnavara ja fonoloogia suhtlevad diskursuse ja pragmaatikaga.

Lähenemisviisid keelele kontekstis See moodul uurib keele arvestamise tähtsust selle kultuurilises, sotsiaalses ja inimestevahelises kasutuskontekstis ning uurib tegureid, mis mõjutavad seda, kuidas me keelt kasutame. Selles käsitletakse konteksti fenomeni kõne- ja kirjakorpuslingvistika hiljutiste arengute valguses. Keele konteksti uuritakse praktiliste analüütiliste ülesannete abil, kasutades autentset kõne- ja kirjalikku diskursust erinevatest diskursuse kontekstidest (nt perediskursus, akadeemilineMIC diskursus, töökoha diskursus jne). Lisaks uuritakse ka kõnekeele uurimise struktuurseid lähenemisviise (nt Birminghami diskursuse analüütikute tööd ja vestluse analüüs) ning lähenemisviise, mida saab rakendada nii suulise kui ka kirjaliku teksti puhul, näiteks žanrianalüüs. See hõlbustab nii ülalt-alla kui ka alt-üles lähenemist keelele kontekstis. Samuti uuritakse digitaalajastu "uusi diskursusi", nagu ajaveebid, vikid, Twitter ja muud elektroonilised tekstid.

Rakenduslingvistika küsimused See moodul tutvustab üliõpilastele rakenduslingvistika põhiküsimusi ja annab õpilastele laialdased arusaamad rakenduslingvistika probleemidest. Kriitiliselt hinnatakse keeleõppe mudeleid ja teise keele omandamise domineerivaid paradigmasid. Uuritakse keelelise pädevuse mõisteid, sealhulgas kultuuridevahelist pragmaatilist pädevust kultuuridevahelise ja variatsioonilise pragmaatika kontekstis. Moodul käsitleb ka mitmekeelsust ja keelt globaalses kontekstis, sealhulgas kaasaegseid arutelusid inglise keele kui Lingua Franca (ELF) õpetamise üle. Keele hindamine on samuti võtmeteema, eelkõige seoses keeleliste ja diskursuse pädevuse markeritega kõne- ja kirjakeele testimisel. Mooduli igas valdkonnas tutvustatakse õpilastele erinevaid vaatenurki, mis võimaldab neil kriitiliselt hinnata erinevaid lähenemisviise ja tunnustada arutelusid, mis praegu rakenduslingviste hõivavad.

Klassiruum ja õppija diskursus Moodul keskendub õpetaja ja õppija diskursuse interaktsioonistruktuurile, vaadeldes empiiriliselt õpetaja ja õppijate ning õppijate vahelist suhtlust (peer-to-peer). Selle eesmärk on arendada arusaamist klassiruumi diskursuse peamistest interaktsioonilistest tunnustest ja pädevustest, kasutades vestlusanalüüsi ja kriitilise diskursuse analüüsi analüütilisi paradigmasid, mida toetavad korpuslingvistika metoodilised vahendid. Moodul keskendub ka õppijate keelele hindamisel (nt suulised eksamid, esseed, arutelufoorumid, ajaveebid, vikid) keeleliste ja interaktsioonipädevuste kontekstis. Mooduli põhiaspektiks on võimaldada osalejatel transkribeerida, kodeerida ja analüüsida empiirilisi klassiruumi ja õppijate andmeid, et paremini mõista seda õpetamise ja õppimise konteksti ning keelelisi ja suhtlemisoskusi, mida see nõuab.

Rakenduslingvistika uurimismeetodid See moodul annab õpilastele olulised uurimisoskused keele empiiriliseks analüüsimiseks. Moodul on loodud selleks, et anda õpilastele oskused nii teiste uurimustöö hindamiseks kui ka iseseisvaks teadustööks rakenduslingvistika valdkonnas. See keskendub rakenduslingvistikas tavaliselt kasutatavatele metodoloogilistele paradigmadele ja eksperimentaalsetele kavanditele, sealhulgas nii kvalitatiivsetele, kvantitatiivsetele kui ka segameetoditele, et õpilased saaksid valida konkreetse uurimisküsimuse jaoks sobiva metoodika konkreetses keelekasutuse kontekstis. Kursusel käsitletakse ka rakenduslingvistika uurimistöö praktilisi metodoloogilisi samme ja protseduure, sealhulgas uurimisküsimuse tuvastamist, kirjanduse ülevaate allikate leidmist sobivate andmebaaside abil, küsimustike koostamise praktilisi aspekte, kõneleja teabelehti, salvestusprotokolle, transkriptsiooni ja kodeerimist. protseduurid. Samuti käsitletakse rakenduslingvistika uurimistöös esile kerkivaid eetilisi küsimusi. Kursusel keskendutakse ka sobivatele analüütilistele raamistikele salvestuste, küsimustike või muude empiiriliste allikate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüsimiseks. Selle mooduli lõpuks peaksid õpilased suutma kirjutada programmi raames lõputööks sobiva uurimisettepaneku ja olema piisavalt pädevad uurimisprojekti läbiviimiseks.

Korpuslingvistika ja keeleõpetus Selles moodulis kirjeldatakse korpuslingvistika rakendusi keeleõppes ja -uuringutes. Elektroonilised keelekorpused ja nendega kaasnev arvutitarkvara on keeleõpetuses keelekirjelduse ja pedagoogilise materjali allikana üha mõjukamad. Moodul uurib korpuslingvistika panust keeleõppesse ja -õppesse ning uurib korpuslingvistika pakutavaid võimalusi õppijale ja õpetajale. Moodul ei keskendu mitte ainult sellele, kuidas õpetaja saab kasutada korpuslingvistikat klassiruumis materjalide koostamiseks, vaid ka sellele, kuidas õpilasi julgustada ise korpuseid kasutama. Käsitletakse ka korpuste kasutamise piiranguid keeleõppes ja võimalikke lõkse, mis nende kriitikavaba kasutamisest tulenevad. Moodul käsitleb peamiselt inglise keele õpetamise (ELT) uurimistööd, õppematerjale ja protseduure; samas käsitletakse ka keeleõppega seotud küsimusi üldiselt.

Foneetika ja fonoloogia See moodul hõlmab foneetika ja fonoloogia põhielemente. Õpilased käsitlevad erinevust foneetika ja fonoloogia vahel. Täpsemalt, seoses foneetikaga, keskendub moodul kõne füsioloogiale, sealhulgas artikulatsiooni punktidele ja viisidele ning kõnehelide transkriptsioonile, kasutades rahvusvahelist foneetilist tähestikku (IPA). Fonoloogia osas uuritakse kõne helimustreid, seotud kõneprotsesse (nagu assimilatsioon, ühinemine, elissioon, side) ning kõne segmentaalsete ja suprasegmentaalsete tunnuste eristamist. Selle mooduli tuumaks on fonoloogia kontekstualiseerimine diskursuse intonatsiooni seisukohalt seoses kõnekeele leksika, grammatika, diskursuse ja pragmaatikaga.

Diskursus ja pragmaatika Selle mooduli eesmärk on laiendada õpilaste arusaamist keelelisest kontekstist, keskendudes pragmaatikale. Põhiprobleemid pragmaatikas, nagu deiksis, implikatuur, viisakus ja kõneaktide teooria, on visandatud, arutatud ja kriitiliselt hinnatud. Moodul uurib ka universaalsuse mõisteid, võttes arvesse pragmaatikat nii kultuuridevahelisest kui ka -ülesest vaatepunktist. Selle mooduli keskmes on tõeliste ja autentsete andmete arvestamine. Hinnatakse traditsioonilisi pragmaatika andmekogumismeetodeid, nagu diskursuse lõpetamise testid, rollimängud ja intervjuud. Peamiseks metodoloogiliseks raamistikuks saab siiski korpuspragmaatika, mis on korpuslingvistika ja pragmaatika valdkondades suhteliselt hiljutine areng. Korpuspragmaatika võimaldab tõlgendada suulist või kirjalikku tähendust, rõhuasetusega selle tõlgenduse empiiriliste tõendite esitamisele. Õpilastel on võimalus hinnata põhiliste pragmaatiliste probleemide tõhusust empiiriliste uuringute põhjal, mida nad ise läbi viivad.